EMMK logo Eesti Motomatkajate Klubi - Estonian Touring MC Mootorratta pilt
  alumine logo osa
Klubi KlubiUudised UudisedMotomatkamine MotomatkamineKontakt Kontakt
motosygis (10).JPG
Klubi
Esileht Esileht
Uudised Uudised
Klubi Klubi
Motomatkamine Motomatkamine
- - - - - - -
MotoSurvival MotoSurvival
MotoSügis MotoSügis
Talvekas Talvekas
Esileht arrow Klubi arrow Motomatkamise ajaloost Eestis
Motomatkamise ajaloost Eestis

Motomatkamise ja klubi tekkimise ajaloost

Mootorratta sõit sai alguse 1895, kui Eestisse toodi esimene mootorratas Hildebrandt-Wolfmuller Saksamaalt. Paar aastat hiljem ilmusid Prantsuse Cyklonett, Belgia FN ja Sardea. Pisut hiljem 1902 saksa Wandererid.

Esimesed statistilised andmed pärinevad aastast 1926, siis oli riigis 318 mootorratast. Motoalane tegevus aktiviseerus 30-ndatel, moodustati esimesed klubid. Aastal 1933 liituti FIM organisatsiooniga. Samal perioodil said alguse võidusõidud Pirita ringrajal.


Seoses Berliini olümpiamängudega 1936. astal sai Eesti kutse osaleda olümpiamängudele pühendatud Tähesõidul. Berliini Tähesõitu loetakse esimeseks FIM motomatkajate kokkutulekuks ehk ralliks (vt. ka Tähesõidu matkaaruannet )

Eesti 14-liikmeline esindus suutis õigeaegselt läbida kõik kontrollpunktid ja matka käigus toimunud reeglite muutmisele vaatamata finišeeriti õigeaegselt Berliinis. Eesti motomatkajate esindus kuulutati 1936. aasta Berliini Tähesõidu ülekaalukaks võitjaks. Eesti esinduse juht oli Harry Pärkma (1907-2000) ja ainuke nais-juht Agnessa Männi-Kook (1910-2001).

1940. aastal eesti okupeeriti Nõukogude liidu poolt. Pärast II Maailmasõda taastus mototegevus Nõukogude Eestis. Motomatkamine taastus 1955. aastal. Sellel perioodil oli NL'is ametlikult olemas motomatkamine kui spordiala. Oli võimalik saavutada läbi teatud astmete NL meistersportlase tiitel motomatkamises. Kolm eestlast on saavutanud sellise meistitiitli: Rein Alas, Kalev Kaseoja ja Enn Saik.

1955. aasta jaanuaris pandi alus organiseerunud motomatkamisele tollases Eesti NSV-s: Spordiühing Spartak juurde moodustati motomatkasektsioon. Hakati korraldama väljasõite, tutvustama matkapiirkondi ning korraldama matkavõistlust.

Pärast Spartaki likvideerimist 1959. a. oldi mõned aastad klubi Kalev lipu all vastvalminud Kloostrimetsa Motoklubis. Veel mõned aastad hiljem sai aga motomatkajate kogunemiskohaks Tallinna Matkaklubi. 1967. aastast saadik olid klubil aga täiesti omad ruumid, kus tegutseti kuni Eesti taasiseseisvumiseni.

Alates 1966. aastast hakati korraldama ja osalema matkakokkutulekutel nii Eestis kui N Liidus. 1977. aastast kuuluti ENSV Matkaspordi Föderatsiooni. 80ndatel loodi veel ka tollase NSV Liidu esimene iseseisev auto-mototurismiklubi AMO.

1970-ndatel sõideti matkasõite NL territooriumil. Ekstreemne matkasõit tehti Tallinnast Vladivostokki (Jaapani mere ääres). Sõit oli 13000 km pikk ning kestis 58 päeva.

Seoses taasiseseisvumisega lagunes kogu omaaegne struktuur. 1992. aastal asutasid endised klubi AMO liikmed Igor Ellissoni eestvedamisel aga esimese (lääne mudeli eeskujul) toimiva Eesti Motomatkajate Klubi. Sellega seoses moodustati EMF'is (Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon) motomatkakomisjon. Komisjoni esimeseks esimeheks oli motomatkaja Enn Saik. 

Samal aastal hakati korraldama motomatkakokkutulekut "Jõgevatreff", mis praeguseks ajaks on Eesti ja Baltimaade suurim kokkutulek.  1990-ndatel said teoks esimesed motomatkad Soome, Rootsi ja Norrasse.

(Refereeritud Urmas Kauniste artiklitest)

 

 
< Eelmine   Järgmine >